Category: Yleinen

Lahtine karv /lühikarvalised koerad

Kuna uus karvavahetushooaeg on kohe kohe kätte jõudmas, siis järgmistes postitustes räägimegi kuidas oma koera karva eest õigesti hoolt kanda.

Tihti on kuulda klientide suust lauset- aga meile öeldi, et see koer on hooldusvaba. Peame siinkohal aga ütlema, et absoluutselt iga lemmik vajab karva ja naha hooldust. Olgu selleks siis pika-,topelt- või lühikarvaline koer, viimasest variandist täna pikemalt räägimegi.

Lühikarvalise koera karvahooldus on täpselt sama oluline kui teiste karvatüüpidegi oma. Selleks, et saaks nahk õhku ja karv kasvada oma loomulikus rütmis, tuleb neile ka tähelepanu pöörata.

Lühikese karva puhul on hea abivahend kas kummihari või nt Equigroomer (pildid ja video postituse lõpus), mis aitavad lihtsa vaevaga lahtise karva välja kammida. Lahtise karva eemaldus on oluline, et uuel karval oleks ruumi kasvama hakata.

Pesu koha pealt tuleb esmajoones meeles pidada, et šampoon oleks kvaliteetne, mõeldud konkreetsele karvatüübile ja kindlasti sobilik koertele. Salongis valime just Teie lemmikule sobivad tooted, et tulemus jääks ilus. Peale pesu ja kuivatamist on ka lahtise karva välja kammimine palju lihtsam, sellepärast teostame selle igale salongi tulevale koerale.

Salongist saab kaasa osta ka vajaminevat kosmeetikat, mida vajadusel kodus kasutada, seda oskab soovitada meie groomer.

Lihtne tõde- pese vähemalt kord kvartalis, sest siis ei lähe nahk ja karv liiga rasuseks!! Rasune nahk piirab õhuligipääsetavuse karvanääpsule, mis omakorda võib tekitada põletiku. Lisaks soovitame neid protseduure alustada juba kutsikaeas, et koer harjuks ja ei osutaks hilisemas eas vastupanu ega oleks stressis.

Lisaks kammimisele ja pesule vajab karv ka toitaineid ja vitamiine, mida loom saab toidust ja toidulisanditest. Kvaliteetne toit on terve organismi alus. Lisaks võib karvavahetusperioodil karva toita vastavate toidulisanditega, kuid peab jälgima, et need ei sisaldaks aineid, mis panevad karva nö kinni. Sellekohast infot oskab teile anda juba meie teenindaja.

Lisaks tavapärasele karvahooldusele on kindlasti vajalik ka küüntehooldus. Küüsi võiks lõigata vähemalt iga paari nädala tagant. Pikad küüned ei lase koeral korrektselt toetuda/astuda jalale ja hakkab varbaid ja käppa moondama. Selline kahju on pöördumatu.

Hoolitsegem oma lemmiku eest, kui ise jääte natuke hätta siis helistage ja paneme teile salongi aja või tulge kohale ja oskame just Teie sõbrale vajaminevat soovitada.

 

51604226_1744510252360918_7457320641956413440_n

Meie aasta 2018!

Selle aasta viimane töine reede on “üle elatud” .. oeh! Oli vast aasta!

Me võiksime ju selles postituses rääkida sellest, et tegime sügisel hotellis remondi ja Kristine sai uued käärid.. aga olgem ausad – mitte sellest ei tahtnud me rääkida.

Meie igapäev koondab endas tohutult erinevaid situatsioone, emotsioone, ootamatusi ja neid “ohh.. tüüpiline” momente.. aga sel aastal on ette tulnud meil pigem neid ootamatusi.

Aasta esimeses pooles võtsid meiega ühendust Katrin Lehtveer ja Heiki Valner – leitud oli suur koertevarbik, kust vajasid kiiresti päästmist palju erinevaid koeri. Meie juurde sattus üks suur ja mitu väikest puudlit. Pesime nad puhtaks, söötsime kõhud täis, ravisime kõrvu ja silmi ning puhastasime parasiitidest – kogu tegevust käis filmimas ka YLE tv Soomest, kes panevad kokku dokumentaalsarja antud loost. Koeratüdrukutele- ja poistele andsime peavarju meie hotellis, kuniks leiti uued kodud.

Meie selle aasta üks suurimaid õppetunde selles loos oli, et ükskõik kui lootusetu olukord ka ei ole.. usaldust inimeste vastu on võimalik taastada ja nii palju, kui me kuulnud oleme, siis kõik meie juurest oma igatsetud päris kodudesse läinud koerad on maailma parimad kaisuloomad!

kodukas12
Väike murdosa piltidest, mis neist tehtud sai..

Sügisel saime jällegi Heikile ja Katrinile abiks olla – ühe loomapiinaja käest saadi kätte mitu väga halvas konditsioonis looma – aitasime meiegi ühte neist. Eemaldasime temalgi pulstid ja pesime puhtaks!

Talvel aga meie endigi suureks üllatuseks, asus meie salongi elama jänkupoiss Valvur! Oli teine jooksnud mööda tänavaid. Kristine ja Merli süda sulas Valvuri pilte nähes ja nii ta meile novembris koliski! Valvur armastab koeri (me arvame, et ta peab ise ka ennast koeraks), porgandit ja õunu.

46136148_10212579969756676_3529503320970362880_n

Lisaks “päästetöödele” käis meie juures praktikal noor koerahuviline neiu Leedust – Vakarė Daunaravičiūtė. Tema on Leedus tunnustatud händler, võitnud seal kahel korral Junior Handlerite meistrivõistlused ning käinud Leedut esindamas Cruftsil, kus tuli lausa TOP10-sse! Nädalakese jooksul, mis ta meiega veetis, õppis ta erinevate tõugude karvahoolduse kohta ning pani kõrva taha kindlasti nii mõnegi tarkuse!

img_9384
Nalja peab ka saama!

Meie töö ei seisne vaid selles, et pesta koeri või neid meie juures majutada – see on vaid see osa, mis välja paistab. Enamasti oleme psühholoogid nii inimestele kui koertele, hindame olukorda ninaotsast saba otsani. Siin jõuamegi salongi igapäevani.

Iga päev näeme palju erinevaid tõuge – suuri ja väikeseid, erineva konditsiooni ja iseloomuga. Tegelikult algab kõik pihta siiski meie ühiskonnast ja teadmatusest, kasvatajate tegemata tööst ja sellest, et lihtsalt info ei liigu või inimesed ei viitsi süveneda. EI, me ei halvusta kedagi, lihtsalt see on kurb tõsiasi ja kindlasti ei saa kõiki ühte patta panna! Tänasel päeval on siiski juba ka väga suur hulk teadlikke loomaomanikke, kes oskavad hinnata oma lemmikule vajaliku hooldusprotseduuri keerukust, ajakulu ja muud sellega seonduvat.

bvfy6142           49395808_227340454824102_2050759537090101248_n
Väga halvas konditsioonis Cavalier spanjel              Väga halvas konditsioonis inglise kokkerspanjel
**Nende koerte puhul üritasime säilitada võimalikult palju karva ning aja jooksul saame soengud teha selliseks nagu omanik soovib või standard ette näeb.

Meie töö ongi aidata – ka neid, kellel juba olukord lootusetu ja vahel ei jäägi muud üle, kui masin “kurjaks ajada” ja “nulliga üle käia”. Hea asi selle juures on, et karv kasvab tagasi ja omanikel on võimalus alustada puhtalt lehelt ning asi järjele saada. Kui sellistel puhkudel käia edaspidi regulaarselt salongis võib koera/kassi välimus muutuda tundmatuseni “inetust pardipojast kauniks luigeks”. Ja teate – see ongi see, miks me seda tööd armastame!

Ärge kartke küsida! Ärge kartke uurida! Ärge kartke pöörduda ka lootusetus olukorras. Alati leiame lahenduse!

Ülimalt tähtis on ka kodune hooldus – küünte lõikamine, kõrvade/silmade puhastamine, hammaste pesemine ja loomulikult kammimine neil, kelle karvastik seda vajab. Olgugi, et käid oma kalli neljajalgsega regulaarselt hoolduses – siiski teeb nii meie kui ka looma enda jaoks oluliselt lihtsamaks protseduurid see, kui ta on sellega harjunud ja ta teab, mis teda ees ootab. Näeme kahjuks liigagi tihti loomi, kelle jaoks kamm on täiesti võõras asi ning sellisel juhul peamegi meie nö otsast alustama ja selle selgeks tegema, et kamm on tore! Kamm ei hammusta, mida ei saa aga kahjuks iga lemmiku kohta öelda! Segaduses loomale ei saa seda aga ka pahaks panna, sest uus olukord on see, mis paneb selliselt käituma.

Hoolduse protseduuridega tuleks alustada võimalikult varakult – juba siis, kui kutsikas koju tuleb. Kui koer esimest korda salongi tuua täiskasvanuna ja ta pole varasemalt ühegi protseduuriga kokku puutunud, siis on see koerale oluliselt suurem stress. Tavaliselt peab sellise loomaga tegelema vähemalt 2 inimest ning grooming on palju ajakulukam kui nende puhul, kes harjunud regulaarse hooldusega.

kodukas13

Jõuamegi siinkohal sujuvalt ühe suure teemani – aeg.

Ajakulu iga koera/kassi kohta on väga erinev. Kunagi mitte ühegi loomaga ei lähe täpselt sama kaua sest see sõltub tohutul määral erinevatest teguritest: looma koostöövalmidus, konditsioon, hormonaalne kõikumine, kroonilised haigused jne. Naljatledes võiks öelda, et isegi kuu seisust. Kui tood oma lemmiku salongi, ole kannatlik – me teeme endast kõik oleneva, et Sinu lemmik ninast-sabani võimalikult optimaalse ajaga korda teha. Vahel avastame mingi nahaprobleemi või muu terviserikke, mille puhul õige lahenduse leidmine ja edasine teguviis võtab aegajalt nõutuks – sellistel puhkudel aitab meie kogenud arst oma profesionaalse nõuandega, et leida lahendus või suunata Teid edasi oma lemmikuga mõne erispetsialisti poole. Seoses sellega, kui salongi satub lemmik, kes ei ole koostööaldis või tema jaoks tuleb kasutada nö erimeetmeid (mitu groomerit ühe koera/kassi jaoks vms), siis kipuvadki ka meie päevaplaanid sassi minema. Me tegeleme siiski loomadega – Sa ei saa neile öelda “seisa nüüd siin paigal ja ma teen su korda”. Loomade mõtlemine kahjuks ei toimi nii, ükskõik kuidas me seda ka ei sooviks. Nii juhtubki vahel, et peame ka ennast, kahejalgseid “remontima” keset tööpäeva või halvemal juhul ka mõne armsa töökaaslase arstile sõidutama.

Selle pika jutu kokkuvõtteks:

Teate ju seda Lesile Da Bass’i lugu “Naine” – selle saaks väga kenasti võtta meie tunnusmeloodiaks, kui vahetaksime ära mõned sõnad –

“Ma olen naine (groomer)
Ja mulle igavesti tunduma jääb
Et peegel (kell) valetab
Kui vaja, (koera pesen,kammin,trimmin) autol rehvi vahetan
Ja (kassi lahtistest karvadest puhastan) digiboksi telekaga ühendan
Ise samal ajal (karvu ja kakat koristan, higistan) sünnitan
See on lihtne
See on nii lihtne!”

befunky-collage
… ja vot sellised need meie päevad ongi!

Aitäh kallid sõbrad, et olete meid usaldanud ja meiega sel aastal olnud! Uus aasta tuleb kindlasti veel värvikam, veel toredam, leiame kindlasti veel rohkem uusi sõpru ja rõõmustame koos oma lemmikute üle!

Uueks aastaks on meil tulemas uusi üllatusi – igal kuul avaldame ühe õpetliku/hariva postituse meie kodulehe blogis, uuenenud kodulehelt leiate rohkem infot ja pilte ning meiega liitub 2 imetoredat “tiimikaaslast”!

Üks asi, mis kindel – Lemmikupesa ootab Teid ikka ka järgmisel aastal!

Head Vana lõppu ja imelist Uut aastat soovides..

Lemmikupesa tiim!

Hambakivi

Mis on hambakivi? Kuidas see mõjutab minu lemmikut? Kuidas oma looma suuhügieeni eest hoolitseda ning hambakivist vabaneda?

Hambakivi – kindlasti on kõik lemmikloomade omanikud seda sõna kuulnud, mida see aga päriselt tähendab, teavad vähesed.
Paar kuud tagasi toimus Lemmikupesas loeng, kus räägiti huvilistele hammastest ja hammaste hooldamisest – teemegi Teile väikese ülevaate.

Mis on hambakivi ja kuidas me selle ära tunneme?

Hambakivi on mineraliseerunud ehk kivistunud katt. Katu mineraliseerumine kiviks võib toimuda vähem kui 48 tunniga, seega on tähtis, et peseksime oma lemmikute hambaid regulaarselt – ideaalis iga päev!
Hambakivi põhjustab tihti igemepõletike (kuigi see ei ole reegel – alati ei eelda hambakivi olemasolu igemepõletikku), ebameeldivat lõhna suus ja parodontiiti.
Igemepõletiku vastu aitab kui hambakatt eemaldada või selle hulka vähendada. Kõige tõhusam meetod selleks on hammaste harjamine. Igapäevane harjamine on piisav, et igemepõletik kaoks.

Kuidas see mõjutab minu lemmikut?

Põletik suus võib põhjustada haigusi kogu organismis, seega on koera/kassi üldise tervise huvides, et tema suus poleks põletikke – kahjustuda võivad näiteks süda, neerud või maks.

Isegi juhul, kui hambakivi juba on põhjustanud igemepõletiku, piisab lihtsalt kivi eemaldamisest, et põletik kaoks ilma igasuguse ravita. Kui aga igemepõletik on süvenenud juba parodontiidiks ehk
põletik on levinud igemetest edasi hamba ja igeme vahele hammast kinni hoidvatesse kudedesse ei ole haigust enam võimalik välja ravida. Kivi eemaldamine ja ravimid võivad küll ajaliselt edasi lükata
hammaste kaotamist, aga parodontiidiga koer jääb oma hammastest ilma varem-või-hiljem igal juhul.

Kuidas oma looma suuhügieeni eest hoolitseda ning hambakivist vabaneda?

Nii nagu inimestelgi on ka koertel hammaste harjamine ainuke võimalus hambakatu ja kivi tekkimise vastu võidelda. Harjata tuleks iga päev, minimaalselt piisab 3x nädalas harjamisest. Harjamise juures on kõige tähtsam loomaomaniku tahe ja looma valmidus koostööks – seetõttu tuleks suu katsumise ja harjamisega peale hakata võimalikult noores kutsikaeas.
Hambaid tuleks harjata spetsiaalse Enzymatic hambapastaga – see aitab lõhkuda bakterite barjääri ning jätab suhu põletikuvastaseid aineid. Hambapastat on lihtne hammastele kanda lemmikloomadele mõeldud hambaharjadega või ka näpuga (kuigi harjamine on alati efektiivsem).

Hambakivist vabanemine ehk skaleerimine ja poleerimine.

hambakivi

Ultraheli skeiler (veterinaarne ultraheli hambakivi eemaldus aparaat) on ainus tõestatud moodus hambakivist vabanemiseks. Ultraheli aparaat ei kahjusta hambaemaili, nagu teeb seda lihtsalt mehaaniliselt (kraapimise teel) hambakivi eemaldamine. Lõppviimsitluse käigus poleeritakse (lihvitakse) hamba pind, et tulemus oleks täielikult sile ja puhas. Kivi eemaldamine ei tee olematuks hammaste vähenenud kinnituvust. Hullemal juhul, kui kivi on palju, on vaja kivi eemaldada ka hambajuurtelt ja igemetaskutest – sinna pääseb vaid skeileri abil. Kivi eemaldamine on ajutine – kui sellele ei järgne igapäevast kodust hambahooldust tekib veelgi rohkem hambakivi, parodontiit süveneb (selle olemasolul) ning hammast ümbritsevad ja toetavad koed vähenevad veelgi. Kahjuks jõuavad parodontiit ja hambakivi vahel teha ka nii palju kurja, et loomalt tuleb hambaid eemaldada – hambaid on mõistlik eemalda juhul, kui hambakivi on olnud nii hull, et hambad loksuvad, taskud hamba ja igeme vahel on sügavad.

Sellist ülalnimetatud protseduuri on võimalik teostada ainult rahustuses (narkoosis) loomadele – arst hindab lemmiku tervislikku seisundit enne protseduuride teostamist, samas tuleb siiski arvestada võimaliku riskiga (nagu inimeste puhul võib ka loomadel esineda talumatust narkoosi-ravimite suhtes, küll aga on sellised juhtumid pigem erandid).

KAMPAANIA:

Tule TASUTA hambakontrolli Lemmikupesa kliinikusse ning saa teada, milline on Sinu lemmiku suuhügieen. Detsembris hambakontrollis käinud klientidele hambakivi eemaldamine ja hammaste poleerimine -20%* tavahinnast!
TASUTA hambakontrolli päevad on: 4.12, 6.12, 11.12, 13.12

Trimmimine

Mis on trimmimine ning mis erinevused on trimmimisel ja pügamisel?

Mis on trimmimine ja kellele seda tehakse?

Trimmimine (ingl.k. hand stripping) tähendab näppude või abivahenditega (nt. trimmnuga, trimmikivi jne) karva manuaalset eemaldamist ehk kitkumist koera kehalt.

Miks trimmimist vaja on?

Trimmides eemaldatakse vana/surnud karv folliikulist. Karmikarvalised tõud reeglina ise oma karva maha ei aja (kui karv ei ole just nö. üle küpsenud) ja seetõttu on vaja seda eemaldada kitkumise teel. See on ka põhjus, miks karmikarvalised tõud üldjuhul karva ei aja. Kui vana karv jääb koera kehale liiga kauaks võib see tekitada nahavaevusi (sügelus, kõõm, liigne rasueritus jne) ja tekitada koerale ebamugavust – seega tuleb karva trimmida regulaarselt.

Milliseid koeri trimmitakse?

Üldjuhul trimmitakse karmikarvalist tõugu koeri – terjerid, šnautserid, karmikarvalised taksid, mõned linnu-/jahikoerad jne. Trimmitakse ka näiteks spanjeleid, kuid neil ei kitkuta karvu sama tehnikaga, kui karmikarvalisi tõuge ning neid trimmitakse vaid teatud “strateegilistest” kohtadest.

Kas trimmimine on koerale valus?

Trimmimine ei ole koerale valus, kui kasutatakse õiget tehnikat ja vahendeid. Samuti on väga oluline trimmimise juures ajastus. Kuna koera karv kasvab tsüklitena tuleb trimmimist ajastada – seda saad küsida oma koera groomerilt, kuidas seda oleks just Sinu koera puhul kõige mõistlikum teha. Üldiselt tunneb groomer koera karva struktuuri ja välimuse järgi ära, milline on “valmis” karv ja millist karva on veel vara trimmida.
Meilt küsitakse tihti, et mis tunne koeral on, kui teda trimmitakse. Kujutate kindlasti ette, mis tunne on näiteks kulme kitkuda – päris selline see tunne ei ole. Miks? Sest inimesel kasvab ühest folliikulist välja üks karvake, koertel võib see arv olla 20-30 karva. Kuna koera karv kasvab tsüklitena eemaldatakse kitkudes vaid need karvad, mis on juba vanad/surnud. Samas aga kulme kitkudes tõmbame me hoolimata karva elueast välja selle, mis meile “ei meeldi”, seetõttu tekitab see vahel ka rohkem ebamugavust.
Peale trimmimist võib koera nahk olla pisut roosakas kuid peale trimmimist töödeldakse nahka rahustavate šampoonide/kosmeetikaga ning punetus kaob päeva-paari jooksul. See on normaalne reaktsioon ning ei pruugi esineda kõigil koertel.

Kodukoera ja näitusekoera trimmimise erinevused.

Kui Sul on kodus pere lemmikuks westie, jack russell või mõni muu karmikarvaline koer võib trimmimist teha vastavalt sellele, kuidas Sinu groomer soovitanud on – üldjuhul jääb trimmimise sagedus 2-4 kuu vahemikku. Mida tihemini koera trimmida, seda enam “kihte” Sinu koera karvale kasvab – nii ei pea koera alati “paljaks” trimmima. Trimmimise sagedus on täielikult individuaalne iga koera ja tõu puhul ning tihti mängib ka rolli koerte sugu, jooksuajad, toitumine, aastaajad jne. Suurt tähtsust omab ka, kui palju aluskarva antud koeral on ja millise tihedusega see on. Kui Sa pole kindel, kas Sinu koera oleks õige aeg trimmida või mitte, pea kindlasti nõu mõne asjatundliku groomeriga!

Näitusekoertega on aga pisut teine lugu…
Karmikarvaliste näitusekoerte trimmimist ajastatakse täpselt ja nende karva hooldatakse väga regulaarselt, et koer oleks aastaringselt valmis astuma näituseringi ning tema keha kataks kaunis, ühtlane ja läikiv karvkate. Näiteks mõningaid terjeri-tõuge tuleb trimmida isegi 1-2 korda nädalas, et säilitada nende kaunist näitusekonditsiooni.

Trimmimise ja pügamise erinevused.

Nagu eelpool mainitud, on trimmimine näppude või spetsiaalsete tööriistade abil karva kitkumine, pügamine aga tähendab karva masina või kääridega lõikamist. Need on kaks väga erinevat toimingut ning eeldavad ka erinevat ettevalmistust.
Tänapäeval on väga populaarne teha karmikarvalistele koertele, kes näitustel ei käi, just masina/käärilõikust – siiski ka see eeldab vana/surnud karvade eemaldamist enne pügamist! Küll aga tuleb arvestada, et pügamine muudab karmi karva pehmemaks ja vatisemaks ning seda tuleb tihemini kammida/hooldada. Samuti kaob karmi karva omadus end “ise puhastada .
Kindlasti tuleks oma koera karvahoolduse mooduse valimisel silmas pidada, et kui karm karv on juba pügatud masinaga, on uuesti trimmimisele vahetada väga keeruline ja pikk protsess, seega kaalutle hoolikalt, kas soovid kunagi oma koeraga proovida näitusel osalemist või lihtsalt eelistad pigem tõule omast karmi karva.

Kas trimmimine või pügamine, kumba valida?

Näitusekoerte omanikel ei ole valikut – tuleb valida trimmimine ja seda võimalikult regulaarselt, et kasvatada kihte.
Perelemmikute omanikud võivad valida mõlema variandi vahel, sõltub pererahva eelistustest. Kui Sulle meeldib oma koera seljas karget karmi karva silitada, tuleb jääda tõule omase karvahoolduse juurde. Kui aga eelistad pehmemat ja siidisemat koera, keda kaissu võtta, võid valida ka pügamise, kuid see eeldab tihedamat salongis käimist, et soeng ikka korras püsiks ja koer “oma tõu moodi” välja näeks 🙂 .
Kuna trimmimine on füüsiliselt groomerile väga kurnav töö, siis see protseduur on ka tihtilugu aeganõudvam kui pügamine kuid selleks, et saavutada tõuomase “soengu” sarnasusi, peab groomer siiski oskama hinnata koera anatoomiat ja karva struktuuri (mida on võimalik antud karvast vormida, kui pikk või lühike soeng koerale sobiks jne.).

Järgnevalt mõned näited trimmitud ja pügatud koertest.

Trimmitud Westi Highlandi terjer näitusel (pilt: Google)
Westie

Pügatud West Highlandi terjeri kutsikas “kodusoengus” (pilt: Lemmikupesa)
Westie kutsikas

Trimmitud karmikarvaline Jack Russelli terjer (pilt: erakogu, Kristine M. Airenne)
JRT

Trimmitud Dandie Dinmonti terjer (pilt: erakogu, Hanne Tuomenoksa)
DDT

Pügatud Westie ja trimmitud Jack Russell (pilt: Lemmikupesa)
WestieJRT